Eetika

| Категория реферата: Рефераты по философии
| Теги реферата: отзыв на дипломную работу, рефераты
| Добавил(а) на сайт: Leontij.

Neile kahele tingimusele vastav reklaam on legaalne ja eetiline. Tema vastand on eksitav reklaam, mis on illegaalne ja ebaeetiline. Sellele lihtsale ja selgele pхhimхttele on ьles ehitatud reklaami- ja konkurentsiseadused, mis enamikus riikidest tarbija хigusi kaitsevad.
Kerkib kьsimus: miks tekib reklaamiaususe kьsimuses nii palju konflikte ja kohtuasju kui kхik on nii lihtsalt mддratletud. Pхhjus on selles, et piir mхistete “legaalne” ja “illegaalne” vahel on hдgune ja kьsitav. Sinna vahele mahub potentsiaalselt eksitav reklaam, mis nдib paljudele kьll valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tхestada ja ta jддb sellega legaalseks.

Eksitava reklaami piirimail mдngivad tihti tootjad, kes pььavad tuntud kaubamдrgi jдreleaimamisest kasu lхigata.

Nii nдiteks sattusid 1997. A konflikti Tartu Хlletehas ja Цsel Foods: esimene neist on 1950-ndate algusest tootnud “Limonaadi”, mis on kaubamдrgina ametlikult registreeritud (kaitstud on nii kaubamдrgi vдrvikombinatsioon kui ka kujund). Цsel Foods tхi turule дravahetamiseni sarnase kaubamдrgiga toote, mille eest Tartu Хlletehas lubas firma kohtusse kaevata, nхudes pool miljonit krooni kahjutasu ning libalimonaadi tootmise lхpetamist. Цsel Foods aga leidis, et populaarsete kaubamдrkide mххdukas jдljendamine on maailmas ьldlevinud ja Цsel Foods pole siin liiale lдinud.
Muidugi saab Tartu Limonaaditehas asja kohtusse kaevata aga see vхtab palju aega ja tulemus ei ole ju tдiesti kindel. Sellepдrast pььavad firmad sддrastes konfliktides sageli omavahel kompromissile jхuda. Eetilisest kьljest vхiks siin цelda, et kui ьks tootja teise populaarse toote kaubamдrki jдrele aimab, pььdes teise arvel teenida, on tegemist ebaeetilise teoga. Samas on muidugi ka tarbijaid, kes meeleldi vхltstooteid ostavad, nt vхib nii mхnigi inimene osta meelega vхltsitud, nt mitu korda odavamaid Calvin Kleini rхivaid.

Arusaamad reklaamiaususe kohta vхivad erineda ka rahvuskultuuriti.

Nii ьks Jaapani maiustusetootja kasutas oma toodetel Sony kaubamдrki. Kui
Sony ta kohtusse kaebas, pidas ta oma kдitumist eetiliseks mitte ainult seetхttu, et ta tootis hoopis teist laadi toodangut(maiustusi, mitte elektroonikat) ega olnud seega Sonyle konkurendiks, vaid tдhtsamaks pidas ta seda, et tema maiustused on vдga head ja nende populaarsus aitab tхsta
Sony kaubamдrgi tuntust ja mainet. Ta leidis, et Sonyl oleks pхhjust sььdistada teda juhul, kui ta teeks halbu maiustusi. Siin nдeme jaapanlastele iseloomulikku pььdu sьmbioosile.

Eestis me vхime tihti kohata silmatorkavaid soodushinnareklaame ja tillukese kirjaga tдhendusi , et see soodustus kehtib vaid kliendikaardi esitajale vms.

Veel hiljaaegu oli Saksamaal kombeks reklaamida mobiiltelefone hinnaga 1-50 marka ilma mingi tдiendava selgituseta. Aastal 1998 otsustas Saksamaa
Fцderaalkohus, et taskutelefone vхib kasvхi ьhepennise hinnaga reklaamida, aga sama suure kirjaga peab olema lisatud ka kхik muud mobiilostjat tabavad kulutused( liitumistasu, kuumaks, kхneminuti hinnad)

Veel ьks konflikte tekitav probleem on reklaami agressiivsus vхi rхvedus.
Liiga agressiivne reklaam ahistab inimest vaimselt, takistab tal olemast kьllalt vaba valikutegemisel.

Kokkuvхtte:

Kхigile neile reklaamikonfliktidele on iseloomulik, et piir seadusliku- ebaseadusliku ja moraalse-amoraalse vahel on hдgune ja vхib kultuuritraditsiooniti paljugi erineda.