GEOGRAAFILINE ASEND

Rootsi Kuningriik asub Pхhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaarel, Balti mere ддres. Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit. Pealinn - Stockholm.
Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Цland. Mandril Rootsi naabrid on Norra ja Soome, aga kaugel pole ka Taani, Saksamaa ja Balti riigid - nad asuvad ьle Balti mere.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED

Rootsi kesk- ja lхunaosa on killustatud tuhandete jдrvedega ja jхgedega ning lддneosas on pikk mдeahelik. Jхgede ja jдrvede pindala moodustab 9% ja mдgede pindala 16% kogu pindalast. Kuna Rootsi on hдsti
"venitatud" pхhjast lхuna, siis on ka kliima erinevates osades vдga erinev.
Pхhjas on kogu aeg lumi, lхunas aga kliima on suhteliselt mххdukas. Selle kliima pхhimхjutajad on Pхhja Atlandi voolus ning domineerivad lддnetuuled, mis puhuvad suhteliselt soojast Atlandi ookeanist. Pхhjas on mдrkavalt kьlmem kui lхunaosas, kuna seal on palju mдestikke ning soe mereхhk lihtsalt ei ulata sinna.

Keskmine хhutemperatuur veebruaris on natuke alla 0( C ning juulis
16( C. Suvel pдev muutub pikemaks, цц lьhemaks ja talvel vastupidi.

Keskmine sade on 535 millimeetrit aastas. Kхige rohkem sademeid on augustis edela osas.

Rootsi hoolitseb vдga oma keskkonnast ja kavatseb sulgeda kхik oma aatomelektrijaamad aastaks 2010, kuigi just nemad annavad praegu rohkema osa elektrienergiast.

Naturaalsetest resurssidest vхib nimetada tsinki, uraani, rauamaaki,

RAHVASTIK

Rootsi rahvaarv on 8,9 milljonit inimest ja tihedus on umbes 20 inimest ьhe ruutkilomeetri kohta. Kuna pхhjaosa on pхhiliselt mдgine ja suuremad linnad asuvad lхunas, siis ka rahvas paikneb peamiselt lхunaosas.
Suurem linn on Stockholm - 700 tuhat elanikke. Keskmine meeste eluiga on 75 ning naiste - 81 aastat. Kohaliku rahva arv on umbes 83%. Rahvajuurdekasv on 0,5-0,6%. Kirjaoskamatuid on alla 1%. Vдlismaalastest on kхige rohkem soomlasi ( 2,3% ). Ьle 65 aastaseid on 17,5%, ьle 80 aastaseid 4,7% ьldrahvaarvust.

Rootslaste хppimiskulud on maailma kхige kхrgemate seas. Samas on ka palju riigitoetusi hariduse saamiseks. Gьmnaasiumi astuvad rohkem kui 90% хpilastest. Samuti riik hoolitseb ka kodanike tervisest. Ka siin saavad inimesed suured riigitoetused. Sellepдrast suremus ongi ьks madalamaid maailmas: kuus surnut tuhande sьndinute kohta.

MAJANDUS

Majandusarengu jдrgi kuulub Rootsi Esimesse Maailma (e. Pхhja Riikide hulka). Rootsi majandus on kхige suurem Skandinaavia riikides. 1994. aastal nдis riigieelarve jдrgmiselt:

SISSETULEK 47.9 miljardit USA dollarit

VДLJAMINEK 70.9 miljardit USA dollarit

RKP ьhe elaniku kohta on ьks suuremaid maailmas: 22 000 USD.
RKP harude jдrgi vхib nдha diagrammil 1.

Sellest samast diagrammist vхib nдha, et teenindusharud hхivavad umbes kaks kolmandikku kogu RKP-st.

Keskmine kuupalk on 1100 USD ning tulumaks on sхltuvalt kuupalgast
31-46%.

KULUTUSED PEREKONNA EELARVES (keskmised, %-des kuupalgast)

|Elamu, k.a elektrienergia ja kьtus |32 % |
|Toitlustamine, k.a kodust vдljas |17 % |
|Transport |15 % |
|Meelelahutused |9 % |
|Riietus ja jalatsid |6 % |
|Mццbel ja kodutehnika |6 % |
|Alkohoolsed joogid ja tubakas |5 % |
|Hoolitsemine laste ja vanurite eest, |3 % |
|ravimine | |
|Muu |7 % |

Tццtute arv on meeste hulgas 7,7% ja naiste hulgas 7%.

Pхhilised tццstusharud on mootorsхidukite tootmine ( Rootsis on sхiduautosid 3 619 000 tk. Ja see on kuueteistkьmnes nдitaja maailmas), mets ja puidutooted, tдppismehaanikatooted (elektroonika, kuullaagrid jt), ьmbertццdeldud toiduained.

Kхikide metallide ammutamine toimub Rootsi pхhjaosas, mдgedes, ьlejддnute harudega tegeldatakse lхuna- ja edelaosas, kuna kхik linnad (k.a ka tццstuslinnad) asuvad just seal.

Pхllumajanduses on domineeriv loomade kasvatamine koos piimatootmisega - need toovad 37% kogu pхllumajanduse tuludest.
Pхllumajandusega tegeldatakse pхhiliselt kagu osas, kuna seal on madalik, mis vхimaldab sellega tegeleda.

VДLISMAJANDUSLIKUD SIDEMED