Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

| Категория реферата: Рефераты по информатике, программированию
| Теги реферата: диплом на заказ, конспекты уроков в 1 классе
| Добавил(а) на сайт: Щавельский.

Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic
Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames lдbi uuringu "Arvutite ja interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas".

Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase aastakьmne jooksul olnud ьks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud mдrkimisvддrne nii majandusharu rahalises vддrtuses kui ka riistvara ja tarkvara ьleьldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu kьll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega vхime tunnistada, et
Eesti ei sцrgi ka kogu ьlejддnud maailma sabas vaid pьrib julgelt infomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihьppe" projekt on mitmeidki huvirьhmi Eestis sundinud tхsisemalt analььsima hetkeolukorda, et mхista, milliselt platvormilt me arenema hakkame vхi хigemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest sхltumatult, ja kuivхrd ning mis suunas oleks neid 'hьppajaid' vaja suunata. Antud uuringu esmane eesmдrk ongi anda lдbilхige veebruaris 1997
Eesti ьhiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest, tarbimisest ning vхimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teise kirjaoskuse' suhtes.

Uuring viidi lдbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP
Eesti projekt). Vхimaldamaks ьhiskonnale oluliste andmete laialdasemat kasutamist ja eneseanalььsi teostamist, siis on antud uuring lisaks paberkujul tдisaruandele ja lьhikokkuvхttele leitav ka Interneti kodulehekьljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste omandiхigus kuulub Balti Meediateabe ASile.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.
Paberaruande lisas on esitatud kьsimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja tabelaruanne.

METOODIKA KIRJELDUS

Valim ja kьsitlus

Uuring viidi lдbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews) kasutades. Kьsitlustццs osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS
EMORi kьsitlejat. Valimi koostamise aluseks vхeti Eesti Statistikaameti arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Vдljavхte on esinduslik
Eesti 15-74aastaste elanike lхikes, kelle arv on seisuga 1. jaanuar 1996
1108167.

Kьsitlus plaaniti viia lдbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati
996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.

Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse, rahvuse ja asulatььbi lхikeid.

Andmetццtlus

Andmete tццtlemisel kasutati andmeanalььsiprogrammi ODIN.

Andmetabelite uurimisel ja tulemustest jдrelduste tegemisel tuleb arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tхenдosusega, arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarьhmade arvulist suurust.

Teostajad

Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:
Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik
Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimдgi
Valimi koostamine: Helje Proosa
Kьsitlustцц koordineerimine: Marge Vainre
Andmesisestus: Marit Talivee
Tabeltццtlus: Karin Laur
Graafilised tццd: Garry Ingel
Tхlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger
Tхlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimдgi, Karin Laur

II TULEMUSED

2.1. Arvuti kasutamine ьldse

Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakьmneid varem hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt vдheste spetsialistide pдrusmaa, kes suutsid nendega tццtada, on muutunud tдnaseks tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmдrk on viia arvuti vхi see mis arvutist alles jддb igaьhe koju ning vхrdustada arvuti telefoni, raadio vхi teleriga.

2.1.1. Ьleьldine kasutamine

Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma elus personaalarvutit, kompuutrit.
[pic]

Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekьmnes.

Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%).
Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15-
29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kхige vдhem 50aastased ja vanemad mitte-eestlannad (5%).

Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka ьllatus, et erineva tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud хppurid (80%). Ise endale tццandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%.
Reatццtajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionдridest 4%.

Kхrgharidusega inimestest on arvutit kasutanud ьle poole (57%). Alla keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest, kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (ьle 2000 krooni sissetulek pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see nдitaja 1001-
2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%).
Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.

2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda alljдrgnevalt:
. 84 tuhat (8% kхigist vastajatest, 23% arvutit ьldse kasutanutest) on kьll kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi
. 53 tuhat (5% kхigist vastjatest, 15% arvuti ьldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi
. 27 tuhat (3% kхigist vastajatest, 7% arvutit ьldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui nдdala aega tagasi
. 198 tuhat (18% kхigist vastajatest, 55% arvutit ьldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase nдdala jooksul