Lahingulaev Bismarck

| Категория реферата: Рефераты по истории
| Теги реферата: электронный реферат, виды понятий реферат
| Добавил(а) на сайт: Силин.

24. mail pealelхunal andis admiral Tovey kдsu lennukikandjale
“Victorious” sхita koos nelja ristlejaga 100 miili kaugusele Saksa laevadest ja rьnnata “Bismarcki” torpeedolennukitega. See laevadegrupp kontradmiral Curteisi juhatusel lisaks kiirus ja kell 22, kui “Bismarckini” oli jддnud veel 120 miili, tхusid lennukid хhku. Teele lдks ьheksa torpeedolennukit “Swodfish” ja kuus lennukit “Fulmar”. Viimastel ei olnud torpeedosid, need pidid tegutsema luurelennukitena. Vaatamata ццpimedusele ja vihmapilvedele, leitigi “Bismarck” ja pдrast keskццd saadi temasse ьks torpeedotabamus, mis, tхsi kьll, eriti rasket vigastust ei tekitanud.
Pilkases ццs lendavad “Swordfishid” leidsid “Victoriousi” raadiomajaka jдrgi oma emalaeva ja maandusid хnnelikult; kadunuks jдi kaks “Fulmarit”.
Alanud 25. mail kell 1.00 oli “Bismarckil” veel ьks lьhike tulevahetus
Wake-Walkeri ristlejapaariga. Sakslastel хnnestus jдlitajad kaugemale peletada ja kell 3.06 kaotasid need jдlle “Bismarcki” oma radariekraanidelt.
Briti kaugluurelennukid, lennukandjatel baseeruvad lennukid ning laevad otsisid “Bismarcki” meeleheitlikult. See aga suundus esialgu Hispaania ranniku suunas, et olla vхimalikult kaua vдljas Briti saartel baseeruvate luure- ja pommilennukiite tegevusraadiusest. 25. mail hommikul kella 10.30 paiku mццdus “Bismarck” admiral Tovey laevadegruppi ahtri tagant umbes 100 miili kauguselt. Veerand tundi hiljem sai admiral Tovey Londonist
Admiraliteedist raadioteate, et Briti raadioluure on kinni pььdnud
“Bbismarckilt” saadetud raadiotelegrammi ning selle jдrgi vдlja peilinud ta asukoha. See nдitavat, et “Bismarck” on ilmselt asunud suure kaarega tagasiteele, vхttes suunas Fддri saarte ja Islandi vahele. Muidugi keeras admiral Tovey nььd ka oma laevadel otsa ьmber ja kiirustas teatatud suunas teele. Sinnapoole pццrasid oma ninad jдrgnevail tundidel mitmed teisedki laevadegruppid.
Tegelikult oli aga Admiraliteedist saadud teade vale – kohalesaadetud lennukid ei avastanud vдljapeilitud ega selle lдhikonnas “Bismarckist” jдlgegi. Jдllegi jдi vaid ьle oletada, kuhu siis “Bismarck” ikkagi kursi on vхtnud. Suurem osa Admiraliteedi “helgeid pдid” kaldus nььd pдrast pikka analььsi arvama, et kьllap on “Bismarck” teel Prantsusmaa rannikule, sinna, kus “Gneisenau” ja “Scharnhorst” teda juba ees ootavad. Ja 25. mail хhtul kell kuus said ookeanil olevad Briti laevad uue instruktsiooni – otsida
“Bismarcki” Bresti sadamasse viivalt laevateelt. Sellele suunale pццrdus ka
Home Fleet’i juhhataja admiral Tovey oma lipulaevaga, kuid selleks ajaks oli ta “Bismarckist” 150 miili tahapoole jддnud. Muidugi ei teadnud admiral
Tovey ise sellest.
“Bismarcki” avastasid inglased uuesti alles 26. mai hommikul kell 10.30.
“Bismarcki” leidis luurevesilennuk “Catalina”. Saksa lahingulaevalt avati selle suunas tihe хhutхrjetuli, kuid vigastatud lennukilt saadeti radiogramm laeva koordinaatidega ja kursiga.
Osutus, et koondis H, kuhu peale lennukandja “Ark Royal” kuulusid mдletatavasti veel lahingurisleja “Renown” ja kergeristleja “Sheffield”, oli vaid 70 miili “Bismarckist” ida pool. Lahinguristleja “Renown” oli relvastatud kuue 381-mm suurtьkiga “Bismarcki” kaheksa samakaliibrilise vastu, soomuskate oli aga “Renownil” “Bismarcki” omast kindlalt хhem.
Seetхttu ei usaldatud “Renowni” “Bismarckiga” kahevхitlusse saata.
“Bismarcki” lдhedale saadeti hoopis risleja “Sheffield”, et see “Bismarcki” manццvreid oma raadolokaatoriga jдlgiks.
Kella 14 paiku startisid lennukikandjalt “Ark Royal” 14 torpeedolennukit ja vхtsid suuna “Bismarckile”. Lahingupalavikus aga satuti rislejale
“Sheffield” ja lasti oma torpeedod selle peale vдlja. “Sheffieldi” mehed pддsesid siiski vaid paraja ehmatusega.
Sama pдeva хhtul kell kuus sai lahingulaev “Rodney” kokku admiral Tovey lipulaeva “King Georg V”-ga. “Bismarckist” asuti kirdes ja veidi tagapool.
Lдheduses olid teatavasti veel lahingurisleja “Renown” ja lennukikandja
“Ark Royal” ning need neli laeva olidki kхik need suured Briti sхjalaevad, mida “Bismarcki”-vastase lццgijхuna vхis arvestada. Sest kolm suurt laeva olid kьtusepuuduse дhvardusel jahi lхpetanud – lahinguristleja “Repulse” oli juba 25. mai lхuna paiku suundunud Islandile, lahingulaev “Prince of
Wales” oli sama pдeva pealelхunast ja lennukikandja “Victorius” 26. mai lхunast vхtnud kursi sinnasamase. Lahingulaev “Ramilles” ja “Revenge” olid aga sadu miili “Bismarkist” ning Tovey laevadest lддne pool ja nende kohalejхudmisega lahingusse ei saanud arvestada. “Bismarcki” kaugus tema tхenдolisest sхidusihist Brestist oli aga selline, et ilmselt juba jдrgmise pдeva, 27. mai хhtuks olnuks ta kohal.
Arvestanud kхiki neid asjaolusid, tuli admiral Tovey pessimistlikule jдreldusele, et kui eeloleval ццl ei хnnestu “Bismarcki” kiirust vдheneda, siis jдrgmisel ei ole teda enam mхtet lahingulaevadega jдlitada – niikuini lдheb “Bismarck” eest дra!
Seepдrast tegid 26. Mail Ёhtul kella 20.47 ja 21.15 vahel “Arc Royali” torpeedolennukid uue rьnnaku “Bismarcki” vastu ja seekord oli see edukas –
13 vettelastud torpeedost tabasid kaks mдrki. Ьks torpeedo pхrkas vastu pardasoomust ega teinud laevale erilist viga, teine aga sattus ahtrisse, kus vigastas sхukruvisid ja roole. “Bismarcki” saatus oli otsustatud – ta kiirus langes ja manццverdusvхime vдhenes.
Vaevalt sai torpeedolennukite rьnnak lхpetada, kui pдrast 22.30 algas viie hдvitaja torpeedorьnnak “Bismarckile”. See oli 4. Hдvitajale flotill kommodoor Viana juhatusel, kuhu kuulusid Briti hдvitajad “Cossack”,
“Maori”, “Sikh” ja “Zulu” ning inglaste poolt Poola eksiillaevastikule antud “Piorun”. Polteist tundi kestnud torpeedorьnnaku tulemusel sai
“Bismarck” tхenдoliselt kaks torpeedotabamust, mis veelgi vдhendasid ta lahinguvхimet.
27. mai hommikul liikus “Bismarck” veel vaid vaevaliselt 8-sхlmelise kiirusega. Nььd хnnestus admiral Toveyl talle lahingulaevadega “King Georg
V” ja “Rodney” lдhedale sхita. Kell 8.47 avati “Rodneylt” tuli, minut hiljem hakkasid paukuma ka Tovey lipulaeva suurtьkid ja veel minuti pдrast ka “Bismarcki” omad. Saksa sхjalaevad olid alati silma paistnud oma suutьkitule tдpsusega ja ka seekord nдis algul, et kohe-kohe saab “Rodney” pihta. Kuid siis hakkasid “Bismarcki” suurtьkitule tдpsus ja tihedus vдhenema. “Bismarck” sai ise tabamusi ja kella 10.15 paiku pхles ta juba nagu jaanituli.
Admiral Tovey kдskis suurtьkitule lхpetada. Kuna ka “Bismarckilt” enam ei tulistatud, sхitis talle lдhedale raskeristleja “Doorsethire” ja laskis
Saksa lahingulaeva paremasse pardasse kaks ja vasukusse ьks torpeedo. Kell
10. 36 lдks “Bismarck ьmber ja uppus. Ellujддnud sakslased on vдitnud, et
“Bismarck” ei uppunud mitte inglaste mьrskude ja torpeedode tagajдrjel. Ta olevat uputanud sakslased ise kingstonite avamisega, et laev inglaste kдtte ei satuks.
Koos “Bismarckiga” uppus 2303 elusat ja surnud saksa meremeest. Pддses vaid 115 meest. Neist 110 korjasid vдlja ristleja “Dorsetshire” ja hдvitaja
“Maori”. Kolm meest vхeti hiljem Saksa allveelaeva U 74 ja kaks meest ilmavaatluslaeva “Sachsenwald” pardale.

Tallinnas elav vanahдrra Voldemar Grossberg mдletab omaaegsetest sхjamehelugudest, et hiljem olevat paar “Bismarcki” meeskonna liiget kummipaadis Prantsusmaa randa jхudnud, kuid sakslased olevat ise nad maha lasknud. Meestele pandud sььks, et nad oma laeva enne lahingu lхppu maha oli jдtnud, sest kust nad muidu terve kummipaadi oleksid saanud!
Samal ajal kui kдis eespool kirjeldatud klaperjaht “Bismarckile”, sхitis ristleja “Prinz Eugen” segamatult lхuna poole. 26. Mail jхudis ta 40 pхhjalaiusele Assooridest lддne pool, kus kohtus Saksa tanklaevaga. 4000 tonni kьtuse ьmberpumpamine vхttis aega mitu pдeva ja alles 29. Mail lдks
“Prinz Eugen” teele ida poole. 1. Juuni хhtul jхudis ta Bresti.

“Gneisenau”, “Scharnhorst” ja “Prinz Eugen” sхidavad lдbi Inglise kanali

1942. aastal talvel, pдrast ebaхnnestunud pealitungi Moskvale, hakkas
Hitler kartma vхimalikku Briti dessanti Norrasse. Et seda takistada, otsustas ta tuua Saksamaa sadamaisse ning saata sealt edasi Norra vetesse eelnevate seikluste tagajдrjel Prantsusmaa sadamasse Bresti kogunenud suured Saksa sхjalaevad – lahingulaevad “Scharnhorst” ja “Gneisenau” ning raskeristleja “Prinz Eugen”. Peale dessandiohu дrahoidmise kavatses Hitler neid laevu kasutada Nхukogude Liidu pхhjasadamaisse minevate konvoide purustamiseks.
Saksa merejхudude ьlemjuhataja suuradmiral Raeder oli selle plaani vastu, ta vдitis, et sel juhul hхlbustuks ja odavneks tunduvalt Inglismaa ja USA konvoiteenistus Atlandil, sest inglased ei pruugi enam oma konvoisid lahingulaevade ja lennukikandjatega saata. Kuid loomulikult jдi Hitleri sхna peale.
Fьhrer’i kдsu kohaselt tuli laevad Norrasse viia lьhimalt teed mццda – lдbi Inglise kanali, kuna traditsiooniline suure kaarega ьmber Inglismaa ja
Iirimaa sхit oleks tдhendanud kaugelt suuremat kьtusekulu ja nagu nдitas
“Bismarcki” hukkumise lugu, polnud kaugeltki ohutu. Seejuures arvestas
Hitler, et suur osa teekonnast, mis jддb Inglismaa lдhivetesse, хnnestub lдbida ццpimeduse katte all, pealegi on sealsetes vetes talvel ka pдevad ajal tavaliselt halb nдhtavus.

Ьksikasjalise lдbitungiplaani, mis sai koodnimeks “Zerberus”, pidi koostama Brestis asuva eskadri juhataja, viitseadmiral Otto Ciliax. Ta valmistaski operatsiooni pхhjalikult ette. Brestist pidi teele asutama 11.
Veebruaril kell 19.30. Sel ajal olnuks juba kьllalt pime, et laevade lahkumist ei mдrkaks Bresti lдhistel tiirutavad Briti luurelennukid ja allveelaevad. Kuna oli kuuloomise eelne aeg, polnud karta ka kuuvalgust.
Pealegi langes farvaater enne lдbi traalida. Valgel ajal pidid suuri laevu vastase allveelaevade ja torpeedokaatrite eest kaitsma hдvitajad, torpeedokaatrid, allveelaevahдvitajad, valvelaevad ja valvekaatrid; pommi- ja torpeedolennukite eest aga hдvituslennukid. Tдhtsamatesse kursimuutmise kohtadesse tuli ankrusse panna kuus valvelaeva, mis olid raadiomajakaiks.

Sakslaste ettevalmistused Kanali lдbimiseks ei jддnud inglastele mдrkamata. Luurelennukeit nдhti traalereid tegutsemas faarvaatri traalimisel ning juba pandi lennukeilt ja miiniveeskjalt sakslaste poolt miinidest puhastatud teele Belgia ja Hollandi vetesse uusi magnetmiine.
Lahinguvalmis seati torpeedo- ja pommilennukid, hдvitajad ja torpeedokaatrid. Kuid Saksa laevade vдljasхidupдeva inglased ei teadnud ja see otsustaski asja. Ja ega inglased olnudki pдris kindlad, et Saksa laevade tee just lдbi Inglise kanali lдheb. Ei vдlistatud vхimalust, et selle tee traalimine on vaid pettemanццver, tegelikult aga kavatsevad sakslased tungida lдbi Giblartari Vahemerre, toeks Itaalia laevastikule.
Seetхttu seadis Giblartari baasis asuvate Briti merejхudude juhataja admiral James Somerville ka oma laevad lahinguvalmis.
11. veebruari хhtul, just enne planeeritud vдljasхitu, tegid Briti lennukid хhurьnnaku Bresti sadamale. Seetхttu laevade vдljasхit viivitus ьle tunni ja algas alles kell 20.45. Цц oli tхepoolest kottpime ja taevas pilvine. Kell 19.30 oli Bresti juures patrullival Briti luurelennukil radar rikki lдinud ja ta lendas baasi. Teda vдljavahetav lennuk aga jхudis kohale kell 21.30, kui Saksa laevad olid juba ьmber Ouessant’i saare kirdesse pццrdunud. Laevu ei mдrganud ka Ouessant’i saarest ida pool patrulliv luurelennuk, kuna ka sellel oli tol хhtul radaririke, ja merele vдljuvaid
Saksa laevu ei mдrganud ka Bresti sadama ees vahti pidevalt Briti allveelaevast “Seelion”.
Sakslased liikusid algul lддnde ja siis kirdesse. Ees sхitis admiral
Ciliaxi lipulaev “Scharnhorst”, selle jдrel “Gneisenau” ja lхpus “Prinz
Eugen”. Suuri laevu saatsid esialgu kuus hдvitajat ja kolm torpeedopaati.
Avamerel sхideti 27-sхlmelise kiirusega. Hommikul kella viie paiku mццduti
Kanalisaartest pхhja pool ja kell 5.15 vхeti kurss otse itta.
Kell 9.15, kui laevad olid mццdunud Le Havre’ist, keerati jдrsult kirdesse. Hakati lдhenema Inglise kanali kitsamaile osale, Doveri vдinale, admiral Cillaxi eskaadri kaitset tugevdati kaheksa torpeedopaadi ning kьmme torpeedokaatriga. Kell 9.20 hakkasid Kanali kaldal olevad Saksa raadiojaamad segama Inglise radarijaamu. Kuna seda oli aga tehtud viimase paari nдdala jooksul hulk kordi, ei pццranud inglased sellele erilist tдhelepanu.

Umbes samal ajal avastasid kaks Dooveri vдina kohal patrullivat
“Spitfire”-tььpi hдvituslennukit merel hulga vдikesi Saksa sхjalaevu. Kell
10.20 tegid inglased siin tдiendavad хhuluuret ja ьks “Spitfire’i” piloot kandis ette, et on avastanud 20 – 30 laevast koosneva konvoi. Saksa eskaadris oli sel ajal tхesti 30 laeva, kuid paistab, et Briti lendurid ei hiilanud sхjalaevade tььpide tundmisega. Kell 10.42 lendasid kaks
“Spitfire’it” otse ьle Saksa lahingulaevade mastide.
Selleks ajaks oli ammu pдevavalge, kuid madal pilvitus ja halb nдhtavus.
Ciliaxi laevade kohal tiirutas alatasa 16 Saksa hдvituslennukit. Kuna nende lennuaeg oli piiratud, vaheldusid nad pidevalt ja ьhtekokku oli operatsioonisks “Zerberus” eraldatud 250 hдvituslennukit. Ьks lennuvдeohvitser asus lipulaeval “Scharnhorst” ning laevastiku ja lennuvдe vahel oli seekord loodud korralik koostцц.
Alles kella 11.30-ks jхudsid inglased oma hдvituslendureilt saadud andmeid analььsides jдreldusele, et Dooveri vдina lдbivate laevade hulgas on ka lahingulaevad. Hakati valmistuma neile lццgi andmiseks. Kella kaheteistkьmne paiku aga lдbisid Saksa laevad vдina kхige kitsama osa ja hakkasid Inglismaalt eemalduma.
Nььd lхpuks lдks kдima ka inglaste sхjamasin. Kell 11.55 vдljusid
Doverist merele viis torpeedokaatrit. Pool tundi hiljem jхudsid nad Saksa laevadeni, kuid neil ei jдtkunud surmapхlgust, et eskortlaevade rivist lдbi murda ja lahingulaevade lдhedale jхuda. Kaugelt vдljalastud torpeedodest ei tabanud aga ьkski madagi. Kell 12.25 saadeti merele veel kolm torpeedokaatrit. Need leidsid ettenдhtud piirkonnas vaid Saksa eskortlaevu, lahingulaevu ja ristlejat aga mite. Halvenev ilm ja mootoririkked sundisid neid peagi oma otsinguid lхpetama.

Kell 12.45 jхudsid Saksa laevadeni ka kuus vana kahetiivalist torpeedolennukit “Swordfish” kьmne hдvituslennuki saatel. Hдvituslennukeid pidi rohkem tulema, kuid osa neist ei leidnud vaenlast merel ьles. Saksa laevade дgedas tхkketules viskasid “Swordfishid” oma torpeedod vette, kuid ьkski neist ei tabanud. Kхik kuus Inglise torpeedolennuki lasksid sakslased alla.
Londonist 80 kilomeetrit kirde poole jддvas Harwichis baseerus kuus I maailmasхja ajal ehitatud hдvitajat. Kell 11.56 said needki kдsu merele minna. Ьsna pea tossutasidki hдvitajad “Cambell”, “Mackay”, “Vivacious”,
“Walpole”, “Whitshed” ja “Worcester” kommodoor C. T. M. Pizey juhatusel ida suunas – punkti, kus tььrimeeste arvestuste kohaselt pidid nad kohtuma
Saksa laevadega. Hдvitajal “Walpole” tuli mingi vigastuse tхttu baasi tagasi pццrduma ja teekonda jдtkasid viis laeva.
Samal ajal kui kommodoor Pizey hдvitajad sakslasi ьllatama rьhkisid, sхitis “Scharnhorst” Ostendest pхhja pool kell 14.31 miinile. Nii suurele laevale ei tдhendanud ьks miiniplahvatus veel midagi katastroofilist ja pдrast leki lokaloseerimist jдtkas ta poole tunni pдrast teekonda. See aga tдhendas seda, et kui Briti hдvitajate vaatlejad kell 15.43 Saksa laevu 4 miili pealt silmaga seletama hakkasid, leidsid nad ettearvutatud kohal suurtest laevadest ainult “Gneisenau” ja “Prinz Eugen” eest. “Campbell”,
“Vivacious” ja “Worcester” lдksid rьndama lahingulaevu, “Mackay” ja
“Whitshed” aga ristlejat. Sakslased avasid tхkketule ja neili hдvitajat saatsid oma torpeedod teele 3 kilomeetri pealt ning ei tabanud. Hдvitaja
“Worcester” ьritas lдhemale sхita, kuid sai tabamuse 280-mm mьrsuga ja suutis ainult imekombel baasi tagasi jхuda. Ьlejддnud hдvitajad jхudsid tagasi vigastumatuina.
Peaaegu ьheaegselt Briti hдvitajate torpeedorьnnakuga rьnnati Saksa laevu ka хhust. Kuid vдljalennanud 242 pommilennukist leidsid vastase ьles vaid
39. Neist 15 tulistasid sakslased alla, aga ka ьlejддnud 24 ei saavutanud ьhtegi pommitabamust. Ja kui nad oleksidki saanud mхne pommiga Saksa suurtele laevadele pihta, ega see sakslaste teekonda oluliselt ei oleks hдirinud. Sest Inglise pommilennukeil olid seekord kaasas tavalised fugasspommid, mis oleksid lхhkunud vaid laevade pealisehitisi, soomustekke lдbimata. Soomus lдbistavaid pomme ei olnud mхtet kaasa vхtta, sest neile soomuse purustamiseks vajaliku kiiruse saamiseks tuleb neid pomme visata kхrgelt, mis oli aga seekord madala pilvituse tхttu vхimatu.
Peale eelnimetatud 15 allatulistatud pommilennuki kaotasid inglased ka 17 pommitajad kaitsnud hдvituslennukit.
Kella 15.30 ja 17.40 vahel rьndasid Saksa laevu ka mitmes grupis kohalelennanud Briti merelennuvдe torpeedo- ja pommilennukid, kokku 30 lennumasinat. Ka need rьnnakud lхppesid tulutult, rьndajad ise kaotasid kaks lennukit.
Peagi vхttis saabuv pimedus Inglismaa rannikust jдrjest enam eemalduvad
Saksa laevad kaitsva hхlva alla, varjates neid Briti lennukite eest. Kuid mitte miinide eest. Kell 19.55 sхitis nььd juba Hollandi ranniku lдhistel liikuv “Gneisenau” miinile, kuid pдrast lьhikest peatust jдtkas 25- sхlmilise kiirusega teekonda.
Kell 21.34 sхitis “Scharnhorst” teist korda miinile, saades nььd juba tхsisemalt viga. Laev neelas 1000 tonni vett ja ta vasakpoolne turbiin jдi seisma. Kell 22.23 jдtkas ta aeglaselt kдigul teekonda.

13. veebruari varahommikul jхudis “Scharnhorst” Wilhelmshavenisse,
“Gneisenau” ja “Prinz Eugen” aga Elbe suudmesse. Operatsioon “Zerberus” oli lхppenud.
12. veebruari ebaedust raevunud inglased vandusid kдttemaksu ja see хnnestuski. Ццl vastu 17. Veebruari sai Kielis dokki pandud “Gneisenau” pihta raske pommiga, mis tabas ta vццriosa. Jдrgnev tulekahju ja laskemoona plahvatus tekitasid “Gneisenaule” rasked purustusi. Esialgu ьritati laeva remontida, kuid 1943. Aasta jaanuaris loobuti sellest. “Gneisenau” pukseeriti Gotenhafenise, kuhu jдeti seisma. Suurtьkid vхeti maha ja viidi
Atlandi vallile – kindlustusvццndile Atlandi ookeani ja Inglise kanali rannikul, mis pidi takistama Inglise-Ameerika vдgede sissetungi Euroopa mandrile.

“Scharnhorsti” hukkumine

1943. aasta jхulude eel liikus Norra merel ja Barentsi merel vastassuundades kaks konvoid. 20. detsembril vдljus Inglismalt konvoi JW
55B, mis sхitis Murmanskisse, 23.detsembril aga lдks Murmanskist vastassuunas teele konvoi RA 55A . Esimesse kuulus 19 ja teise 22 transpordilaeva, vahetuks kaitseks oli mхlemal konvoil kьmme hдvitajat, esimesel konvoil lisaks neile veel kolm traalerit.
18. detsembril oli Inglismaalt tulema hakkata konvoi katteks Murmanskist vдljunud Inglise eskaader, mis oli sinna jхudnud kaks pдeva tagasi.
Eskaadrisse kuulusid lahingulaev “Duke of York”, kergeristleja “Jamaica” ja neli hдvitajat Home Fleet’i ьlemjuhataja admiral Bruce Fraseri juhatusel.
23. detsembril vдljus mхlema konvoi katteks Murmanskist veel teinegi
Inglise eskaader, kuhu kuulusid raskeristleja “Norfolk” ning kergeristleja
“Belfast” ja “Sheffield” viitseadmirali R. L. Burnetti juhtimisel.
Murmanskisse mineva konvoi avastati Saksa luurelennuk 22. detsembril
Fддri saarte juures. Jдrgmise pдeva hommikust hakkasid luurelennukid konvoid JW 55B pideva valve all hoidma. Saksa хhuluure ei mдrganud aga ei lддnde liikuvat konvoid ega Fraseri ja Burnetti eskaadrit. Arvestades seda, kдskis admiral Fraser konvoist RA 55A neljal hдvitajal minna ьle konvoisse
JW 55B. Nхrgendatud kaitsega konvoil RA 55A kдskis ta sхita lддnde
Karusaarest pхhja poolt, 14 hдvitajani tugevdatud kaitsega konvoil JW 55B aga esialgu hoida kurssi kirdesse ja mццduda Karusaarest lхuna poolt.
Esimese jхulupьha, 25. detsembri pealelхunal sai Alta fjordis asuv Saksa laevastikukoondis suuradmiral Dцnitzilt kдsu merele minna ja peagi
Karusaare juurde jхudev konvoi JW 55B uputada. Kell 19.00 lдksidki Alta fjordist merele lahingulaev “Scharnhorst” ja viis hдvitajat kontradmiral
Erich Bey ьldjuhatamisel.

Meri oli tormine ja lisaks sellele tuleb arvestada, et jдrgnevad sьndmused hargnesid 72 pхhjalaiusest pхhja pool, kus sel ajal oli polaarцц.
Ainult sьdapдeval, kui pдike oli kьmmekond kraadi horisondi taga, on seal umbes neli tundi videvikku.
26. detsembril kell 3.39 sai admiral Fraser Admiraliteedilt raadioteade, et “Scharnhorst” on tхenдoliselt merel. On vхimalik, et Inglise raadioluure oli kinni pььdnud keskцц paiku admiral Bey saadetud teate
Dцnitzile, et vхib-olla tuleb tormi tхttu hдvitajad tagasi saata ja konvoid rьnnata ainult “Scharnhorstiga”.

Kell 8.40 hommikul saatis admiral Bey oma hдvitajad lahkrivis
“Scharnhorsti” ette, et konvoid avastada. Bey arvas, et on jхudnud juba konvoi kursile, ja “kammis” edelasuunda, samal ajal aga mццdus konvoi paralleelkursil parempoolsest Saksa hдvitajast 15 miili kauguselt.
Samal ajal kui Bey oma hдvitajad laiali saatis, avastas “Scharnhorsti”
Burnetti lipulaev ristleja “Belfasti” raadiolokaator 18 miili kauguselt.
Ristlejad sхitsid lдhemale ja kui vahemaa oli vдhenenud 7 miilini, laskis
“Belfast” “Scharnhorsti” pihta valgustusmьrsu. Kell 9.29 kдskis Fraser konvoil pхhjasuunda pццrduda ja konvoi kaitselaevastikust neljal hдvitajal ristlejaile abiks minna.

“Scharnhorst” ei vastanud ristlejate suurtьkitulele. Inglise mьrsu tabamus lхi puruks ta radari ja vццrikahurite kaugusmххtja ning admiral Bey otsustas ristlejatega mitte jantima hakata. Pealegi oli Beyl kдsk suurte sхjalaevadega lahingut pidada ainult ддrmisel vajadusel. Arendades 30- sхlmelist kiirust, jдttis ta ristlejad kaugele maha, sest sellise kхrge lainega ei teinud ristlejad mitte ьle 24 sхlme. Sхitnud esialgu kagusse, pццrdus “Scharnhorst” peagi pхhja, sest ta retke eesmдrk oli ju ikkagi konvoi hдvitamine, et lддnest tulev varustus idarindele ei jхuaks. Ilmselt oli vahepeal admiral Beyni jхudnud raadioteade, mille kella ьheksa ajal oli kaldabaasi saatnud Saksa allveelaev U 601 ning kus teatati konvoi JW 55B asukoht ja kurss.

Loobunud “Scharnhorsti” lootusetust jдlitamist, pццrdusid Inglise ristlejad loodesse ja lдhenesid konvoile. Kell 10.40 ьhinesid ristlejatega neile toeks saadetud hдvitajad.
Teadmata, et “Scharnhorst” on pхhjakursile keeranud, sai konvoi kell
12.00 kдsu vхtta kurss kagusse Koola lahele. Ristlejad olid sel ajal konvoist 11 miili ida pool. Viis minutit hiljem avastas “Belfasti” raadiolokaator “Scharnhorsti” uuesti, seekord 15 miili pealt. Laevad sхitsid lдhenemiskurssidel ja kell 12.21 avasid ristlejad 6 miili pealt tule. Kaasasoevad neli hдvitajat saadeti torpeedorьnnakule, kuid kuna
“Scharnhorst” tagasikursile pццrdus, ei saanud hдvitajad talle torpeedolasu kaugusele. Saksa hдvitajad olid selleks ajaks tulutu “kammimise” lхpetanud ja kogunenud varem kokkulepitud paika umbes 23 idapikkusel ja 74 pхhjalaiusel, mis jдi alanud lahingust 18 miili lхuna poole. Seal jхudis nendeni admiral Bey kдsk otsida konvoid lддne poolt. Kella ьhe paiku mццdusid Saksa hдvitajad konvoist umbes 8 miili lхuna poolt midagi mдrkamata. Lддnde liiguti kuni kella 14.18-ni, mil hдvitajaid juhatav merekapten Johannnesson sai admiral Beylt kдsu Alta fjordi tagasi sхita.
Sel ajal aga avas “Scharnhorst” vastutule. Ristleja “Norfolkil” sai 280- mm mьrsuga pihta ja muutus vanarauaks ahtripoolne peakaliibrisuurtьki torn, samuti radarijaam. Vigastusi sai ka “Sheffield”. Kell 12.41 kдskis admiral
Burnett tulistamise lхpetada ja vastast jдlgida ainult raadiolokaatoriga.
Polnud mхtet oma ristlejaid raskete Saksa mьrskude alla saata, sest arvestus nдitas, et peagi jхuab “Scharnhorsti” kursile lahingulaev “Duke of
York”.
Nii olegi. Meremeeste keeles sьd-ost-osti liikuv “Scharnhorst” jхudis
“Duke of Yorki” radari vaatevдlja kell 16.17. Selleks ajaks oli ilm uuesti pime ja “Scharnhorstilt” ei mдrganud oma peavaenlase lдhenemist. Kui lahingulaevade vahemaa oli vдhenenud 6 miilile, lasti “Duke of Yorkilt” ja
“Belfastilt” Saksa lahingulaeva kohale valgustusmьrsud, seejдrel avati
Fraseri lipulaevalt ja temaga kaasas olevalt ristlejalt “Jamaica” tuli ka lahingumьrskudega.
“Scharnhorsti” oli tabatud ootamatult. Kulus mitu minutit, kuni seal suudeti mддrata suunad ja kaugusel Inglise laevadeni ning avada vastustuli.
Kell 17 avasid tule ka lдhemale jхudnud ristlejad “Norfolk” ja “Belfast”.
Ristleja “Sheffieldil” oli vigastada saanud ьks sхuvхll ja edasisest lahingust ta osa ei vхtnud. “Scharnhorst” vхttis kursi itta ja Inglise laevad hakkasid temast aegpidi maha jддma. Aeg-ajalt pццrdus “Scharnhorst” kaguse, et tulistada ka vццrisuurtьkkidest. Mхlemad Inglise hдvitajate grupid ьritasid minna torpeedorьnnakule, kuid ikka veel jдtkuvas tormis ei suutnud nad “Scharnhorstile” jдrele jхuda. Kella 17.40-ks olid ka ristlejad niivхrd maha jддnud, et “Scharnhorst” vдljus nende tule ulatusest. Jдtkus vaid lahingulaevade suurtьkiduell. Kuid kell 18.20 hakkas “Scharnhorsti” kiirus langema. Ta oli saanud tabamuse katlaruumi, kus plahvatus vigastas aurutorusid ja aurulekke tхttu turbiinide pцrded langesid. Teisest mьrsutabamusest kiilus kinni vццrisuurtьkitorn. Selle laskemoonakeldris tekkis tulekahju, mis kandus ьle ka kхrvalasuva keskmise suurtьkitorni laskemoonakeldrisse. Laskemoonakeldrid tuli uputada, pдrast keldreist vee vдljapumpamist tulistas keskmine torn edasi, vццritorn aga jдigi vakka.
Kell 18.24 katkestas “Duke of York” tuleandmise, olles selleks ajaks teinud 52 kogupauka ja vдlja lasknud 520 356-mm mьrsku. “Scharnhorsti” katlaruumis kдis aga sel ajal kibekiire remonttцц laeva peamehaaniku korvetikapten Kцningi juhtimisel. Suur osa vigastusi saigi parandatud ja laeva kiirus, mis vahepeal oli langenud, tхusis aegmццda 25 sхlmeni. Kuid paistab, et ka admiarl Bey ei uskunud enam oma pддsemisse, sest ta laskis teele saata Hitlerile mддratud radiogrammi: “Vхitleme viimse mьrsuni!”
Vaevalt kьll admiral Beyl oma tхotust tдita хnnestus ja vaevalt ka Hitler selle tхotuse tдitmist kontrollida sai. Kindel on aga see, et vahepealne kiiruse langus vхimaldas Inglise hдvitajail “Scharnhorstile” jдrele jхuda ja torpeedorьnnakule minna. Esimestena tegid seda “Duke of York” ja
“Jamaicat” saatvad hдvitajad. Nad lдhenesid “Scharnhorstile” paarikaupa –
“Savage” ja “Saumares” peaaegu lahingulaeva kiiluvees, “Scorpion” ja
Norrale kuuluv “Stord” aga paralleelkursil umbes 5 miili lхuna pool. Kahte esimest hдvitajat mдrgati “Scharnhorstilt” juba kaugelt ja avati nende pihta tuli 150-mm keskmise kaliibriga suurtьkkidest. “Scorpioni” ja
“Stordi” aga mдrgati lahingulaevalt alles siis, kui need olid talle umbes miili kaugusel otse vццri ette pццranud. Kui “Scharnhorst” oleks jдtkanud endist kurssi, oleks ta oma vдikesed vastased vхinud kogu oma allesjддnud tulejхuga puruks lasta, kuid selle asemel pццrdus ta jдrsult paremale, pццrates kallalekippujate poole ahtri. Mхlemad hдvitajad saatsidki oma torpeedod teele. 16 torpeedost tabas ьks katlaruumi kohta ja laeva kiirus langes 22 sхlmeni.

“Scharnhorst” oli nььd pццrdunud edelasse ja jдi pardaga enne ta kiiluvees tulnud “Savage’i” ja “Saumaresi” poole. Kahe miili pealt lasksid need nььd vдlja 12 torpeedot, millest 2 – 3 tabas. “Scharnhorsti” kiirus vдhenes, samuti vahemaa “Duke of Yorki” ja “Jamaicaga”. Kell 19 avasidki need uuesti tule. Paarkьmmend minutit hiljem avas tule ka kohalejхudnud ristleja “Belfast”.
“Scharnhorst” pхle. Jдrjest uutest tabamustest muutusid ta pealisehitused vormituks rauarusuks. Kell 19.30-ks oli kiirus langenud 5 sхlmeni.
“Scharnhorsti” pihta lasksid oma torpeedod nььd vдlja ristlejad “Belfast” ja “Jamaica”, seejдrel ka Burnetti ristlejaid saatnud hдvitajad
“Musketeer”, “Matchiese”, “Opportune” ja “Virgo”. Ьhtekokku lasti koos eespool nimetatud laevadega “Scharnhorsti” pihta vдlja 72 torpeedot, millest kaheksa tabasid. Tдpseim torpeedokьtt oli ristleja “Jamaica”, mille kuuest torpeedost tabasid kolm, sundides lahingulaeva kell 19.37 seiskuma.
See oli lхpp. “Scharnhorst” vajus jдrjest rohkem paremale kreeni. Admiral
Bey ja lahingulaeva komandцr merekapten Fritz Hinze lasksid end maha. Kell
19.45 kostis laevalt tugev plahvatus, ta lдks ьmber ja uppus.

Jдrgneva tunni jooksul kammisid Inglise ristlejad ja hдvitajad
“Scharnhorsti” hukkumiskohas merepinda. Veest leiti 36 veel elusat meremeest ja kapten Hinze laip. Lahingulaeval olnud 2029 mehest oli hukkunud 1993.

Vхidukal Inglise sхjalaevadel oli kьtust otsakorral ja nad lдksid
Murmanskisse tankima. Sealsed naftahoidlad jдid tьhjemaks ligi 10000 tonnist masuudist.

“Tirpitzi” hukk

1943. aasta sьgisel toimetas Inglise allveelaev Pхhja-Norra rannikule
Alta fjordi lдhistele norralasest leitnandi Petterseni. See noor mees oli vдrskelt lхpetanud luurekooli Inglismaal ja pidi nььd pikemaks ajaks asuma
Alta fjordi kaldale, et hoida silma peal “Tirpitzil”.
Pettersen leidiski tццkoha ьhe kohaliku ehitusfirma bьroos. Sageli oi tal asja fjordi kaldale ja et see ei tunduks kaine mehe liigse uudishimuna, laskis ta endale tekkida joodiku ja kakleja kuulsuse. Selles дhmase nдoga ringituiajas oli raske kahtlustada teravapilgulist luurajat, kes hoolega jдlgis “Tirpitzit”.

Jдrgnenud 1944. aasta talvel pommistasid 11. ja 12. veebruaril
“Tirpitzit” 15 Vene pommilennukit. Lahingulaev sai vaid kergeid vigastusi ja ta remont lхpetati mдrtsi keskpaigas. Pдrast katsetusi sama kuu lхpul oli “Tirpitz” jдlle lahinguvalmis. Petterseni raadiojaamast lendas see teade Inglismaale.
30. mдrtsil lдks Scapa Flow’st Norra merele kaks Inglise laevastiku eskaadrit, mille koosseisus olid lennukikandjad “Victorious” ja “Furious”,
4 eskortlennukikandjat, 2 lahingulaeva, 3 raskeristlejat, 1 kergeristleja ning 5 hдvitajat. 2. Aprilli pealelхunal kohtusid mхlemad eskaadrid Alta fjordist 250 miili loode pool.
Leitnant Pettersen oli selleks ajaks muutunud meteoroloogiks, kes saatis iga kahe tunni tagant inglastele ilmateateid. Ilm oli Alta fjordis lootustandavalt selge ja цц jooksul lдhenesid Inglise laevad “Tirpitzile”
120 miili peale. Tдpsemalt kьll lдhenesid kхik laevad peale “Duke of
Yorki”. Ьlemjuhataja jдlgis pommitamisoperatsiooni eemalt, pannes selle vahetu juhatamise oma asetajale admiral Moore’ile.
3. aprilli varahommikul kell 4.15 hakkasid lennukid хhku tхusma. Esimeses laines lдks teele 21 ьhemootorist pommitajat “Barracuda” hдvituslennukite saatel. Teises laines, mis lдks teele kell 5.25, oli samuti 21 “Barracudat” ja 40 hдvituslennukit. Kьmnel pommitajal olid kaasas 725-kilogrammised soomus lдbistavad pommid, mis inglaste arvestuse kohaselt 1,1 kilomeetri kхrguselt visatuna pidid “Tirpitzi” soomustekkidest lдbi lццma. “Tirpitzi” ьlateki soomuse paksus oli 50 mm, selle all oli aga peasoomustekk, mille paksus oli 100 – 120 mm.
Kell 5.29 hakkasid esimesed pommid langema. Hдvituslennukid puistasid sel ajal kuulirahega ьle “Tirpitzi” хhutхrjesuurtьkkide meeskondi. Kohe tehti laeva kohale ka suitsukate, kuid oli juba hilja – lahingulaev sai kolm tabamust soomust lдbistavate pommidega ja kьmmekond tabamust vдiksemate pommidega. Teisest lennukilainest oli tabamusi vдhem – ьks soomust lдbistava pommiga ja viis vдiksemate pommidega.
Inglaste kaotused olid kahe rьnnaku peale neli lennukit; sakslased lasid alla kaks pommitajat ja ьhe hдvituslennuki, ьks pommitaja oli aga lennukikandjalt хhku tхusta ьritades vette sulpsatanud ja koos meeskonnaga uppunud.
“Tirpitz” sai seega ligi 20 pommitabamust, neist neli soomust lдbistavate pommidega. Kuid pommituslenduril ei pidanud kinni oma instruktsioonidest ja viskasid soomust lдbistavad pommid alla 200 – 400 meetri kхrguselt.
Peasoomustekist pommid seetхttu lдbi ei lццnud, vaid lхhkesid selle peal.
Laeva ьlemistes ruumides oli vigastusi palju, seal algas tulekahju, surma sai 122 meeskonnaliiget. Pommiplahvatused raputasid laevakeret nii, et veealuse osa liitekohtades pudenesid vдlja sinna pдrast kддbusallveelaevade rьnnakut pandud tsementsegust plommid. Laeva keresse voolas tuhandeid tonne vett ja laeva sьvis suurenes 2 meetri vхrra. Jдlle oli paigast pхrutatud ьks turbiin ja osa katlaid, ьks peakaliibrisuurtьki torn jдi liikumisvхimetuna seisma.
“Tirpitzil” tuli uuesti alustada remonti, mis seekord kestis kolm kuud.
Puksiirid vedasid laeva uuele kohale, kus ta pandi tihedalt vastu kallast ja piirati mere poolt torpeedovхrkudega.
Juulikuus sai “Tirpitz” lahingukorda, kuid 17. Juulil veidi pдrast keskццd rьndasid teda jдlle Inglise lennukikandjailt startinud pommitajad.
Pхhja-Norras oli sel ajal polaarpдev, Saksa vaatluspostid teatasid lдhenevaist lennukeist ning lahingulaeva kohale pandi хigeaegselt suitsukate. Paksu tossu sisse pommitati umbropsu ning tulu sellest pommitamisest ei olnud. Mхni aeg hiljem tehti teinegi pommitamiskatse, kuid loodus oli seekord suitsukatte tegemise enda peale vхtnud – fjordi kattis paks ja kхrge udu. (Petersen oli selleks ajaks sissekukumise vдltimiseks juba sealtkandist lahkunud.)
Ka seadpuhku oli inglastel merel hulk laevu admiral Moor’i juhatusel – 3 lennukikandjat, 1 lahingulaev, 4 ristlejat ja 12 hдvitajat. Esialgu nдis, et seekordne ettevхtmine jooksis tдiesti tьhja, kuid pдris nii ei olnud.
Lennukikandjate kaitseks vдljasaadetud suure tegevusraadiusega “Liberator”- ja “Catalina”-tььpi merelennukid uputasid 17. Juuli хhtul Saksa allveelaevad U 347 ja U 361.
18. augutil lдks admiral Moore Home Fleet’i laevadega jдlle Alta fjordi poole teele. Seekord oli tal kaasas 3 suurt ja 2 eskortlennukikandjat, 1 lahingulaev, 3 ristlejat, 14 hдvitajat ja mitu fregatti. 22. Augusti lхuna paiku ettevхetud pommitamisel ei saanud “Tirpitz” tabamusi, rьndajad aga kaotasid kolm lennukit. Sama pдeva хhtul vigastas Saksa allveelaev U 354
Moore’i laevastikust eskortlennukikandjat ja uputas fregati “Bickerton”.
Inglased tegid 23. Augustil “Tirpitzile uue хhurьnnaku ja said seekord kaks tabamust. Ьks 725 –kg soomust lдbistav pomm kukkus tхesti lдbi peasoomusteki, kuid ei plahvatanud. Teine, 225-kg pooleldi soomust lдbistav pomm kukkus ьhe peakaliibrisuurtьki torni katusele, kuid ei saanud selle
130-mm soomust jagu. Sakslased tulistasid seekord alla viis lennukit. Ka
29. Augustil ьritasid lennukid “Tirpitzi” veel kord pommitada, kuid хigeaegselt pandud suitsukate hoidis seegi kord tabamused дra.
Inglastele sai selgeks, et lennukikandjail baseeruvad vдikesed pommitajad oma suhteliselt kergete, alla tonni kaaluvate pommidega ei suuda nii suurt sхjalaeva uputada. Pхhja lasta oli aga “Tirpitzit” ilmtingimata vaja – see vabastanuks Pхhja-Atlandil liikuvad konvoid Saksa pealveelaevade kallaletungiohust ja vхimaldanuks saata seni “Tirpitzit” valvavad Inglise suured sхjalaevad Idalaevastikku jaapanlaste vastu vхitlema.
Ja nььd otsustati “Tirpitzit” rьnnata neljamootorilise raskepommitajatega
“Lancaster”. Kuna need ei suudnud kaks korda vajalikku vahemaad lдbi lennata, tehti lepe Vene vдejuhatusega, et ?otimaalt startinud lennukid maanduvad pдrast pommitamist Arhangelski lдhedal. Selline operatsioon algaski 11.septembril, kui teele lдks 39 “Lancasterit”. Kuid Pхhja-Norras oli halb ilm ja lennukid lendasid otse Venemaale. 15.septembri koidu ajal mindi sealt 28 lennukiga tagasiteele ja puistati oma pommid alla. “Tirpitz” sai ьhe tabamuse 4,5-tonnise pommiga, kaks samasugust pommmi lхhkesid ta lдhedal. Laeval said vigastada kьtuse- ja хlitankid, nii et tohutu хlilaik valgus mццda fjordi laiali. Laeval tekkis tulekahju ning ta vццriosa sai tugeva leki. “Tirpitz” oli jдlle teguvхimetu.
7. oktoobril 1944 lдks Barentsi mere kaldal paiknev Vene 14. armee rьnnakule seals Saksa 19. mдgikьttide korpuse vastu. 12. oktoobril vallutati torpeedokaatreilt ja “merekьttidelt” maandatud meredessantiga
Soome sadam Liinahamari. 21. oktoobril jхuti lдbi kitsa Soomemaa siilu –
Petsamo – vдlja Norrasse.
Alta fjord paiknes neist sьndmustest 300 km lддnes, kuid ei olnud teada, kui kaugele venelased oma rьnnakuhooga vдlja jхuavad, ja “Tirpitz” otsustati varakult lддne poole viia. Et varjata laeva liikumisvхimetust, lavastati “Tirpitzi” pukseerimine lahingulaeva iseseisva sхiduna.
Puksiiridena kasutati “Tirpitzi” ees sхitvaid valvelaevu, puksiiritrossid olid aga tхmmatud vee alt.
18. oktoobril avastasid Inglise luurelennukid “Tirpitzi” Tromsost 3 miili lддne pool. Juba 29. oktoobril tegid 38 “Lancasterit” talle pommirьnnaku, kuid tiheda madala pilvituse tхttu ei saadud ьhtegi tabamust. Rьnnakut kordasid 12. novembril hea nдhtavuse juures. Ja nььd tuli lхpp. Juba esimesest tabamusest 5,45-tonnise “Talboy”-nimelise pommiga vajus laev vasakule 30 kreeni. Peagi jдrgnes veel mitu tabamust niisama raskete pommidega, ahtrisuurtьkkide laskemoonakelder plahvatas ja “Tirpitz” lдks ьmber, toetudes pealisehitusega pхhja. Kuna vesi oli seal madal, jдi
“Tirpitzi” parempoolne pхhjaosa ьle veepinna. Hukkus 1204 meremeest, neist suurem osa laeva siseruumides. Sealt suudeti pддsta vaid 82 meest, kes lдbi laevapхhja lхigatud augu vдlja ronisid.
Euroopa suurim sхjalaev oli muutunud vanarauaks.

Sissejuhatus

Tдnapдeval on vдga populaarne ”Titaaniku” lugu, kuid maailmaajaloos olid ka teised mereхnnetused, mis tхid endaga kaasa inimohvreid.
See teema on valitud, et uurida mхnede suurlaevade ajalugu.

Kдesolevas tццs kirjutasin Saksa lahingulaevadest, sest just Saksa lahingulaevad olid kхige vхimsamad.

Lahingulaevad olid II maailmasхja peamine mererelv. Neil oli kхige parem soomuskatte ja ka kхige suurem suurtьkkide arv.