Единый рынок

| Категория реферата: Рефераты по экономике
| Теги реферата: оформление доклада титульный лист, антикризисное управление предприятием
| Добавил(а) на сайт: Ковров.

Kas liikmesriik vхib ьhtsel turul rakendada autonoomset konkurentsipoliitikat? 9

Keskonnakaitse. 10

Ьhtsest turust ьhtse valuutani. 10

Kokkuvхtte. 12

LISA 13

Sissejuhatus.

Miljonid kodanikud ning tahended kompaniid, suured ja vдikesed, ьle kogu
Euroopa on hakanud saama kasu Euroopa ьhtsest turust. Sisepiirideta Euroopa
Liit, mis sьndis aastal 1993, on nььdseks muutunud oma kodanike jaoks igapдevaelu lahutamatuks koostiksosaks. Firmad on leidnud enestele uued turud, asutanud transnatsionaalseid partnerlusettevotteid ning oma tootmise struktuuri ьmber korraldanud, et дra kasutada korraga 370 miljoni tarbijani kasvanud siseturu vхimalusi. Tavalised inimesed on vхitnud kahel viisil.
Ьhelt poolt naudivad nad lisandunud liikumisvabadust, mis lubab neil teha sisseotse, tццtada ja elada mistahes Euroopa Liidu riigis. Teisalt, isegi kui nad elukoha ei vaheta, on neile kui tarbijaile soodus ьhtse turuga kaasnev suurem kaupade ja teenuste valik ning hinnakonkurents. Neile saavutustele vaatamata nхuab ьhtse turu tugevdamine ning vastava idee lхpuleviimine siiski jдtkuvaid jхupingutusi. Kaubad, teenused ja kapital liiguvad kьll juba vabalt, kuid mхnedel sisepiiridel teostatakse ikka veel isikukontrolli. Probleem seisneb vajaduses ьhitada isikute liikumisvabadus nхudega saavutada kontroll rahvusvahelise kuritegevuse ьle ning ohjeldada illegaalset sisserдndu. Дrialal on aga tarvis ьhelt poolt Brьsselis asuva
Euroopa Komisjoni ning teiselt poolt liikmesriikide valitsuste koostццd, kindlustamaks ьhtse turu reeglite korrektset koostццd jдrgmist (mis praegu pole veel sugugi ьldine) ning vдltimaks kaubandusele uute de facto tхkete pьstitamist lisanduvate siseriiklike eeskirjade lдbi. Ьhtse turu loomine oli protsessi algus, mitte lхpp. Selle ettevхtmise kдigushoidmine kujutab endast pidevalt vдljakutset.

Ьhtse turu loomine Euroopas on tхenдoliselt suurim majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on ette vхetud. Seitsme aasta jooksul on Euroopa Liit ning selle liikmeriigid transformeerinud 12 eraldiseisvat riiklikku turgu ьheks ьksuseks. Selle hiiglasliku ьlesande lahendamisega, millega alustati aastal 1985, jхьuti pхhijoontes lхpule 1. jaanuariks 1995. Sealtpeale on ьhtse turu eelised laienenud Euroopa Liidu uutele liikmetele, kes ьhenesid liiduga 1995. aastal. Ьhtse turu saavutused vajavad kaitset ning edasiarendamist. Selle ьlesande raskust ei tohiks alahinnata. Ьhtne turg kujutab endast vдltimatut eeldust sellele, et teostuks jдrgmine aste Euroopa Liidu integratsioonis, ja nimelt ьleminek majandus- ja valuutaliidule (EMU). Samuti annab ainult ьhtne turg Euroopale vхimaluse vдljatulekuks majanduslikust surutisest.

Ьhtse turu eesmдrk on integreerida liikmesriikide majandused, mis ei tдhenda, et taotletaks rahvuslike erinevuste kхrvaldamist keele, kultuuri, identiteedi vхi traditsioonide valdkonnas. Pigem vastupidi, ьhtne turg pхhineb sellel, et liikmesriigid tunnustavad ьksteise reegleid. Samuti lдhtub ьhtne turg subsidaarsuse pхhimхttest, mille jдrgi otsused vхetakse vastu tasemel, mis on tavakodanikule vхimalikult lдhedalt.

Ьhtse turu loomine oli keerukas protsess, mis nхudis ьksikasjalike seaduste vastuvхtmist ддrmiselt mitmekeistes valdkondades, eesmдrgiga vabaneda riikidevahelistest fььsilistest, tehnilistest rahanduslikest tхketest.

Uksikisiku liikumisvabadus.

Tavaliste reisijate jaoks on kontrolli ьhtse turu sisepiiridel tunduvalt vдhendatud. Isikukontroll on veel sдilinud meresadamates ning lennujaamades, kuid eesmдrgiks on seegi дra jдtta. Piirikontrolli lхpetamisega kaasnes piirangute kхrvaldamine kaupade koguselt, mida reisijaid vхivad osta mistahes teises Euroopa Liidu riigis ning tuua oma kodumaale, tingimusel, et ostetud kaup on mддratud isiklikuks tarbimiseks.

Maksud nendelt kaupadelt makstakse tavalises korras neis riikides, kus nad ostetakse. Reisijad vхivad seetхttu kхige enam nende kaupade puhul, mille hind vхi millelt vхetavad maksud riigiti enim erinevad.

Lisaks maksuvabadusele ostudele vхivad isikud, kes liikmesriikide vahel reisivad хhu teel vхi meritsi, ikka veel nautida tollivabu oste, kuigi ranged vхttes ei peaks sellised soodustused ьhtse turu raames enam kehtima.
Soodustused jддvad siiski jхosse aastani 1999 ning kuni selle tдhtajani alluvad tollivabad ostud ka spetsiaalsete piirangutele.

Elu- ja tццkoha valik.

Ьhtne turg kujutab endast palju enamat kui vaba reisimist ja soodsate hindade jahumist. Ьks ьhtse turu aluspхhimnхtteid on, et tццlistel, ьksikettevхtjail ja ametit хppivail isikuil on vabadus valida elu- ja tццkoha teises liikmesriigis, ilma et nad seelдbi kaotaksid хiguse tццtu abirahale oma kodumaal.

Ьhtses turus on kehtestatud terve rida direktiive, mis tagavad tццlistele teatava sotsiaalse kaitstuse tasemele.

Tervishoid ja tццkaitse on valdkonnad, kus ьhtne turg on sotsiaalsest aspektist vaadatuna teinud suurimaid edusamme. 1993. aasta alguses jхustus
Euroopa Liidu ьldine direktiiv, mis kehtestab pхhimхtete kogumi tццliste turvalisuse ja tццkaitse alal. Samuti on vastu vхetud spetsiifilisemaid direktiive tццaja pikkuse, seadmete kasutuse ning kaitseriietuse suhtes.

Ьhtse turu pдdevuses ei ole mitte kхik sotsiaal- ning tццjхulaste seaduste aspektid. Seadused, mis reguleerivad tццlevхtmist ja vallandamist ning ametiьhingute tegevust, kuuluvad liikmasriikide valitsuste, mitte
Euroopa Liidu vхimkonda.

Ьldprintsiip, mille jдrgi iga liikmesriigi kodanikul on хigus elada mistahes teises liikmesriigis, on nььdseks fikseeritud Euroopa Ьhenduse lepingu peatьkis, mis kдsitleb liidu kodakonsust. Lisaks annab leping teises liikmesriigis elavatele alalistele elanikele хiguse valida ning olla valitud nii kohalikel kui Euroopa Liidu valimistel asukohamaa kodanikega vхrdsetel alustel.

Vabadus reisida ja oma дriasju ajada ьle ogu Euroopa niisama lihtsalt kui omaenese kodumaal on Euroopa Liidu kodanikul jaoks vхimsaim sьmbol tдhistamaks ьhtset turgu ja Euroopa Liidu ennast.

Kompaniide konkurentsivхime tхus.

Ьhtne turg tхustab Euroopa firmade konkurentsivхimet seelдbi, et on loonud suurima turu industrialiseeritud maailmas. Eesmдrk on anda anda firmadele vхimalus suuremateks toodangu seeriateks, kindlustada neile suurtootmise eelised, lihtsustatud standardid ja ligipддs teiste Euroopa
Ьhenduse maade poolt pakutavatele riiklikele lepingutele. Kхik see vхimaldab firmadel omahinda alandada, mis omakorda viib hindade langusele euroopa tarbija jaoks.

Regionaalne koostцц.

Programm LACE (ьhendamine, abi ja koostцц Euroopa piirialade jaoks), mis sьndis 1990. aastal, on Euroopa Piirialade Assotsiatsiooni nхupidamiste uuemaid tulemusi.