Единый рынок

| Категория реферата: Рефераты по экономике
| Теги реферата: оформление доклада титульный лист, антикризисное управление предприятием
| Добавил(а) на сайт: Ковров.

Kindlustada, et direktiivid tхepoolest transponeeritakse riiklikeks seadusteks, on muidugi eeskдtt liikmesriikide valitsuste хlesanne. Aga
Euroopa Komisjonil lasub samuti vastutus tagada, et liikmesmaad tдidaksid neile Euroopa хiguse poolt pandud kohustusi. Komisjon peab seega teostama jдrelvalvet transponeerimismeetmete ьle, kontrollimaks, et neid meetmeid tхepoolest vхetakse ning et nad vastavad ig direktiivi nхudmistele.

Kas liikmesriik vхib ьhtsel turul rakendada autonoomset konkurentsipoliitikat?

Ьhtsel turul on kхkide liikmesriikide ettevхtetel хigus kхigis liikmesriikides mььa oma tooteid, osta vajaminevaid kaupu ja teenuseid ning laiendada oma tegevust otseinvesteeringute teel.

Euroopa Liidus on volitusedдra jagatud liidu enese ja liikmesriikide vahel selliselt, et liit hoolitseb kьsimuste eest, mis olemuslikult vajavad kдitlust liidu tasemel, sellal kui liikmesriigid teostavad oma vхimu neil, kaugelt arvukamail, juhtudel, kus rahuldav lahendus on kergemini leitav liikmesriigi tasandil.

Hea nдide sellise tццjaotuse kohta on 1989. Aastal vastu vхetud ettevхtete ьhinemist reguleeriv mддrus: selles eristatakse suuri, kogu ьhendust puudutavaid ьhinemisi, mille ьhe teostab kontrolli Euroopa
Komisjon, ja ьhinemisi, millel on ьksnes siseriiklik mхju ning mille puhul jдrelvalve on jдetud vastava riigi pдdevusse. Kirjeldatud tццjaotusprintsiip ei piirdu ьhinemistega, vaid kehtib ьhtse turu konkurentsipoliitika kohta tervikuna.

Mis puudub tarbijaisse, siis kaubad, mida nad ostavad, on tдnapдeval aina sagedamini pдrit teistest liikmesriikidest. Tulemuseks on suurem kaupade valik ning ьhtlasi ettevхtete jдrjest kahanevad vхimalused дra kasutada suuri hinnaerinavusi riikide vahel. Konkurents on ьha enam hakanud ьletama riigipiire.

Keskonnakaitse.

Ьhtse turu tugevdamine ja keskonnakaitse ei ole omavahel olemuslikult vastuolus; vastupidi, need kaks tegevussuunda tдiendavalt teineteist. Juba
Ьhtse Euroopa Akt 1987. Aastast deklareeris, et ьhtse turu programmi lхplik elluviimine on muuhulgas pхhilisi vahendeid saavutamaks pьsikindlat, inflatsioonivaba ning samas keskkonnasхbralikku majaduskasvu. Varasemat rхhuasetust kiirele kasumile elukeskkonna allkдigu arvel on asendamas uus lдhenemisviis, mille kohaselt konkurents ja tхhusus loovad aluse pьsikindlale pikaajalisele majandusarengule niihдsti Euroopa Liidu siseselt kui ka rahvusvahelises ulatuses.

Euroopa Liidu viies keskkonnakaitsealaste abinхude plaan nдeb ette tццtada vдlja integreeritud lдhenemisviis, tagamaks tхhusaimate meetodite rakendamine taotlustes leida pьsikindlam tee majandus- ja sotsiaalarenguks.
See on oluline mitte ьksnes keskkonnakaitse seisukohalt, vaid ka ьhtse turu enese eduks pikemaajalises perspektiivis. Ьhtsel turul on vхimatu olla elujхuline ilma pьsikindlate tццstus-, energia-, transpordi- ja turismipoliitikateta, need aga omakorda saavad pхhineda ainult tervel.
Elukeskkonnal.

Paljud keskkonnakaitsekьsimused, nagu nдitekss kliimamuutused, happevihmad ja kontroll heitmete ьle ьletavad riigipiire ning neid saab lahendada ainult ettevхtete ja majandussektorite koostццs, tarvitades erinevate poliitiliste suundmuste sulamit. Juba seetхttu on nende kьsimuste lahendamine kergeim ьhtse turu raames.

Ьhtsest turust ьhtse valuutani.

1.jaanuaril 1999 vхtsid 11 Euroopa liikmesriiki kasutusele ьhise raha- euro. Rahvusvaluutad kaovad jдrkjдrgult kдibelt ning nende asemele tuleb rahaьhik, mille kehtivispiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegu poole
Euroopa rahvustikust. Euro on rahvusvaheliste rahaturgude ьks juhtivaid vддringuid. o Majandus- ja rahaliidu kuuluvad riigid.

Vastavalt Euroopa Ьlemkogu otsusele 1.juulist 1998 alustasid Euroopa
Liidu majandus- ja rahaliidu (Economic and Monetary Union- EMU) kolmandat faasi ehk ьhisraha kasutuselevхttu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia,
Hispaania, Portugal, Iirimaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Austria ja
Soome. o EMS ja ERM.

1978.aastal otsustas Euroopa Ььlemkogu kдivitada uue rahaliidu programmi, mille nimeks sai Euroopa Rahasьsteem (Europen Mmonetary System-
EMS). Selle osana kдivitus 1979 aastal valuutkoridor, Vahetuskursi
Mehhanismi (Exchange-Rate Mechanism- ERM) nime all. o EMU programm kдivitub.

Vastupidiselt Warneri plaani (selle plaani pхhjal kдivitas Euroopa
Ьhendust 1972.aastal esimese Euroopa riikide valuutakoridori. Baasvaluutaks oli USA dollar, millega ьlejддnud ьhenduse valuutad seoti kindla kursi pхhjal.) oli ERMi kдivitamine edukas. See andis Euroopa Ьhendusele julgust arendada rahaliidu loomise plaani edasi. 1986 aastal sхlmitud Ьhtse Euroopa
Aktiga kuulutati majandus- ja rahaliidu programm ьheks Euroopa Ьhenduste poliitiliseks prioriteediks. 1989 aastal esitas tollane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors plaani, mis nдgi ette juba konkreetse tegevuskava rahaliidu kдivitamiseks. Samal aastal kinnitas Euroopa Ьlemkogu selle plaani oma konverentsi Madriidis. Fikseeriti rahaliidu ettevalmistavad etapid:

1.etapp oli aastatel 1990-1993. Selle kдigus tugevdati ERMi sьsteemi ning kaotati liikmesriikides kehtinud piirangud kapitali vabale liikumisele, pangandustegevusele ning valuutade konverteerimisele.

2.etapp oli aastatel 1994-1998. Selle alguses alustas tegevust Euroopa
Rahainstituut (EMI). EMI ьlesandeks sai EMU kolmanda etappi ettevalmistamine, mis peamiselt tдhendas hooletsemist selle eest, et
Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduslikud nдitajad vastaksid konvergentsikriteeriumidele. 1997 aasta Amsterdami lepinguga leppisid
Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et kriteeriumide sisu ei “pehmendata”, st EMU aluseks jдi konservatiivne raha- ja eelarvepoliitika. Euroopa
Ьlemkogu kinnitas 1998.aastal need riigid, mis pддsesid EMU kolmandasse etappi ning kьlmutas nende valuutade kursid ECUga.

3.etapp algas 1.jaanuaril 1999. Ьheteistkьmnes EMU riigis hakkas elektroonilisel kujul kehtima ьhine arveldusьhik euro, mis asendas ECU.
1.jaanuaril 2002 saab eurost EMUs ainus maksevahend. Rahvusvaluutad kaovad kдibelt. EMI asemel alustas 1999.aastal tццd Euroopa Keskpank (European
Central Bank- ECB) ja Euroopa Keskpankade Sьsteem (European systems of
Central Banks- ESCB). o Euro.

1995.aastal otsustas Euroopa Ьlemkogu, et Euroopa Liidu ьhisraha hakkab kandma nimet “euro”. Sellise nime valimiseks oli eelkхige kolm pхhjust:

-“euro” sьmboliseerib Euroopa identiteeti;

-“euro” on lьhike ja suurepдrane nimetus rahale, mida hakkavad kasutema keeleliselt vдga erinevad rahvad;

-“euro” tдhendus on kхigis keeltes sama. Selle nimetuse kasutamist ei takista ajaloolis-poliitilised traditsioonid ning kultuurilised vхi religioossed eripдrad.

Kokkuvхtte.

Ьhtne turg ei kujuta endast pelgalt ьhte sammu teel tдieliku majandus- ja valuutaliiduni. Ta peab ьhtlasi tдitma liidu jaoks arku rolli ajal, mis see valmistub kaheks uueks vдljakutseks, millele tuleb vastata enne 2000. aastat. Pдevakorda tulevad sellised olulised kьsimused nagu laialdased insitutsionaalsed reformid, lepingu laiendamine hхlmamaks riigikaitse valdkonda ja Euroopa Liidu demokraatlike struktuuride tugevdamine. Teine vдljakutse seisneb Euroopa Liidu uues laiendamises.

LISA