STRESS (Стресс) (WinWord (на эстонском языке))
| Категория реферата: Рефераты по психологии
| Теги реферата: сообщения бесплатно, математика
| Добавил(а) на сайт: Jablonskij.
1 2 3 | Следующая страница реферата
SISEKAITSEAKADEEMIA
PSЬHHOLOOGIA ХPPETOOL
STRESS
Kursusetцц
Juhendaja:
T. Ruubel
Tallinn 2000
SISUKORD
SISUKORD 2
Sissejuhatus 3
1. Elustress 4
1.1. Stressi tekkepхhjused 4
1.1.1. Tццstress 5
1.1.2. Organisatsiooni stressitegurid 5
1.1.3. Tццstressi vдltimise meetodid 6
1.1.4. Tцц hьved 8
1.1.5. Isiklikus elus toimuvad muutused 9
1.2. Stressipinge 11
2. Stress ja sugu 13
3. Vхitlus stressi vastu 16
3.1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile 16
3.2. Relaksatsioon 17
3.3. Rahustav hingamine 18
3.4. Lihasrelaksatsioon 19
3.5. Mхtlus 21
3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta? 22
3.7. Aroomid stressi vastu 22
3.8. Muud meetodid lххgastumiseks 23
KOKKUVХTE 24
KASUTATUD KIRJANDUS 25
Sissejuhatus
Kдesolevas kursusetццs pььan analььsida stressi, stressi tekkepхhjused, stressi mхju inimese organismile ja samuti uurida, kuidas vхidelda
stressiga ning stressi profьlaktika meetodeid.
Stress on tavakeeles дrritav nдrvipinge, mis pikema aja jooksul mхjub
muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tхlgendatult on
stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kхrgendatud nхudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning ьlekoormuse tingimustes tegutsemiseks. Sхna
“stress” tдhendab, tхlkides inglise keelest, “surve, pinge, rхhumine”.
Ensьklopeediline sхnastik annab jдrgmist stressi tхlgendust: stress on
organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mхjurite vastu
(Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tхlgenduse kanada fьsioloog Hans
Selje. Tema seletuse jдrgi stress on kхik, mis pхhjustab kiire organismi
vananemist ning tekitab haigusi.
Stressoriks vхib saada mistahes nдhtus, mis nхuab organismilt kohanemist.
Tььpilised stressorid on psььhiline pinge, raske kehaline pingutus ja
trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse
stressireaktsiooniks.
Iga inimese elus esineb stressi, sest kхikides inimese elu- ja
tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid
tekivad nii kodus kui ka tццl. Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie
jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi
tццkohtadel.
Peale stressi tekke ьldiste pхhjuste analььsitakse tцц esimeses osas
organisatsiooni stressitegureid. Teises osas kдsitletakse ьlepingetest
vabanemise vхimalusi ning seda, kuidas mхtelda ja toimida, et stressi
vдltida. Kolmas osa sisaldab stressi profьlaktika meetodite kirjeldust, mille hulka kuuluvad pдevakorra ьmberkorraldamine stressivastaseks ja
psьhholoogiline esmaabi kriisiolukorras.
Elustress
Stress on harilik ja tihti esinev nдhtus. Kхik meist aeg-ajalt saavad seda
tunda, nдiteks, kas ххnsa tundena kхhus ennast uutele klassikaaslastele
tutvustades vхi kхrgenenud дrrituvusena ning unetusena eksamisessiooni
ajal. Stress on vдltimatu ja selle madal tase kahjutu. Nimelt liigstress
tekitab probleemi indiviidide ja organisatsioonide jaoks. Stress on
inimolevuse lahutamatu osa. Tuleb хppida vahet tegema lubatava stressi
taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on vхimatu.
Meie kдsitleme selles tццs ьleliigset psьhholoogilist vхi fьsioloogilist
pinget. Uurimused nдitavad, et fьsioloogilised stressitunnused on
maohaavandid, migreen, hьpertoonia, hingeldustхbi ja sьdamehaigused.
Psьhholoogilised tunnused on ьlitundlikkus, дrevus, depressioon, isutus, unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.
Ьleliigne stress lдheb ettevхttele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse ja
heaolu languse tхttu. Paljud tццtajate probleemid, mis kajastuvad nii palga
suuruses ja tцц tagajдrgedes, kui ka tervises ja tццtajate heaolus, pхhinevad psьhholoogilisel stessil. Stress suurendab otseselt ja kaudselt
ettevхtte kulusid eesmдrgi saavutamisel ning vдhendab tццtajate
elukvaliteeti.
1 Stressi tekkepхhjused
Stress vхib olla pхhjustatud teguritest, mis on seotud kas ettevхtte tццga
ja tegevusega vхi inimese isikliku elu sьndmustega.
Osa stressi tekkepхhjusi, nagu kхrge tццpinge vхi jхhker kohtlemine, on
kхigile teada, ent mхndagi nendest, nдiteks kдrsitustхbe, masendustunnet, enesesisendust, nдrivat kadedustunnet vхi pettumist lдhisuhetes, ei osata
alati nдrvipinge tхusu pхhjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon
ьhele vхi teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me hindame
situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku vхimalusi. Ootamatu, ohtlik
ja vдljapддsmatuna nдiv olukord suurendab stressi.
1 Tццstress
Mххdukas nдrvipinge on tццl mitte ьksnes vдltimatu, vaid koguni soovitav –
see sunnib end mobiliseerima, vхimed mдngu panema. Ametikoht, millega
pidevalt kaasneb psььhiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja
tццkatele inimestele erilist pinget.
Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu nдiteks хpetajad, autojuhid, raamatupidajad vхi mььjad on valmis kinnitama, et nende tцц on
tдis nдrvipinget. See ei tдhenda aga mitte alati kхrgenenud stressi
vastaval tццalal.
Kroonilise ajapuuduse ja suure tццpinge tunne on miski, mida paljud
inimesed ise endale alateadlikult sisendavad – nii selleks, et tдhtsate
asjadega hхivatud isikuna teiste silmis tunnustust vхita, kui ka selleks, et arvatud ьlekoormuse olukorras endale ise vдhem kohustusi vхtta.
Kiire tempo, kхrge vastutus vхi suur tццkoormus tekitavad stressi seda
enam, mida rohkem nendega kaasneb jдrgmisi subjektiivseid asjaolusid: tцц
ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi vхi
kolleegidega on halvad, tццkohal valitseb korralagedus, firmas esineb
kдegalццmise meeleolusid jne.
2 Organisatsiooni stressitegurid
Рекомендуем скачать другие рефераты по теме: форма курсовой работы, реферат традиции, собрание сочинений.
Категории:
1 2 3 | Следующая страница реферата