STRESS (Стресс) (WinWord (на эстонском языке))

| Категория реферата: Рефераты по психологии
| Теги реферата: сообщения бесплатно, математика
| Добавил(а) на сайт: Jablonskij.

3.5. Mхtlus

Tдnapдeva kiirustavas maailmas, kus infotulv meid sageli enese alla matta дhvardab, vajaksime ka tццpдeva keskel minuteid, et lihtsalt niisama olla.
Mхtluse eesmдrk on meelel peatuda ja mхtetel vabalt minna lasta, keskenduda olemisele “siin ja praegu”. Selline ьmberlьlitumine vдlise maailma tegelikkuselt oma mхttelennu jдlgimisele puhastab ja virgutab vaimu, aidates meid igapдevaaskelduste keerisest tagasi elu sьgavama mхtte ja ainukordsuse tunnetamise rajale.
Meditatsiooni on praktiseeritud vдhemalt viis tuhat aastat. Viimase sajandi uuringute jдrgi tervendab mхtlus nii keha kui meeli: suurenevad tдhelepanu- ja keskendusvхime, tхusevad organismi energeetiline tase ja produktiivsus, tasakaalustuvad meeleolu ja enesehinnang, paranevad enesetunne ja loovus.
Kuidas aitab mхtlus stressi leevendada? Esiteks loob see kontakti intuitiivse ja ratsionaalse, mдllu talletatu ja praeguste mхtete, jдrelduste ning kavatsuste vahel. Teiseks lepitab mхtlus konfliktse loomuse vastandusi – aitab kohandada soove vхimalustega, tasakaalustada kohusetunde ja iha, tunded ja mхtlemise, ideaalidest unelemise ja tхelisusetaju.

3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta?

Ebameeldivatele asjadele mхeldes lдheb meie keha pingesse, sest keha funktsioone reguleerivad ajukeskused ei tee vahet tegelike ja kujuteldavate kujundite vahel. Niisiis reageerib teie keha ebameeldivatele mхtetele, otsekui te oleksitegi selles olukorras. Proovida vхiks vahelduseks midagi vastupidist ja kujutada ette asju, mis tekitavad inimeses hea tunde.
Vaimseks puhkuseks valmistumiseks lхdvestatakse lihased ja hingatakse paar korda sьgavalt sisse. Siis sulgetakse silmad ja kujutatakse ette, et ollakse meeldivas kohas, kas rannal vхi mдgedes vхi lemmiktegevuse juures.
Pььda seda kogeda. Manada silme ette pilt, kuulata helisid, tunda lхhnu.
Harjutada seda 10-15 minutit. Mida osavama muututakse, seda efektiivsem selline lххgastumine on ning varsti suudetakse saavutada sama efekti vaid mхne minutiga.

3.7. Aroomid stressi vastu

Aroomid mхjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetхttu on nende mхju sьgav ning sageli teadvustamata.
Lхhnaasjatundjad vдidavad isegi, et parfььmist vхib kujuneda universaalne keel – selline, mis omab positiivset mхju psььhikale. Inimese vхime lхhnu eristada on piiratud, kuid lхhnamдlu on see-eest haruldaselt hea. Kunagi kogetud lхhnaaisting vхib meenuda aastaidki hiljem sama lхhna tundes. Seda arvatavasti seetхttu, et lхhnad kipuvad olema seotud teatud sьndmuste ja inimestega, kes koos tuttava lхhnaga meenuvad.
Tдnapдeval kasutab lхhnaхlisid vхi tualettvett umbes 90% naistest ja 80% meestest, olles veendunud, et хigesti valitud lхhn дratab huvi ja suurendab meeldivust. On tдheldatud, et tццruumide meeldiv aroom tхstab tццtajate enesekindlust ja vхimekusetunnet ning soodustab eesmдrkide saavutamist.
Meeldivast aroomist on abi ka lдbirддkimistel – parandab meeleolu ja vastuolude puhul on kergem kompromisse leida.

8 Muud meetodid lххgastumiseks

- Muusika kuulamine on vдga lххgastav, paljudele meeldib lugeda. Kui teil on hobi, aitab ka sellega tegelemine mхtted mujale suunata. Mitmesugused uuringud on nдidanud, et paar korda nдdalas kehalisi harjutusi aitab vдhendada stressi ja pinget.
Vдltida liiga ohtrat kofeiini ja alkoholi tarbimist. Mхlemaid peetakse kьll lххgastavateks aineteks, aga tegelikult vхivad nad asja hullemaks muuta. Ei maksa vaadata uudiseid enne voodisse minemist. Elada ьks pдev korraga.
Mхelda enne uinumist pдeva jooksul juhtunud headele asjadele. Pidada meeles, et andmine on parem kui vхtmine. Pььda andestada, mitte kanda viha.
Keegi ei ole ideaalne. Me kхik teeme vigu. Kui ollakse хppinud teistele andestama, andestatakse ka iseenesele (Internet 2000:delfi).

KOKKUVХTE

Tдnapдeva moodsas ьhiskonnas painavad meid paljud asjad ja pidev vaimne stress hoiab meie keha kogu aja pinges.
Krooniline pinge mхjutab inimesi erinevalt. Tekkida vхivad unehдired, pea- ja hambavalu, keskendumisraskused, sццgiisu vхib kasvada vхi ьldse puududa.
Nii vхi teisiti nхrgestab pingeseisund meie immuunsussьsteemi.
Kuidas stressiga toime tulla? Хppigem mхtetesse ja sьndmustesse suhtuma selliselt, et need ei ole enam stressitekitavad. Хppigem lххgastuma!
Ei tohi vхimaldada stressil endast vхitu saada. Tuleb kannatlikult valmistada ennast rasketeks elu situatsioonideks, mis kindlasti tulevad meile ette nii tццl kui ka isiklikus elus.
Pхhiline jдreldus, mida vхib teha sellest tццst, saab sхnastada jдrgmisel viisil. Stress on vдltimatu, mida me peame teadma ja alati meeles pidama.
Stressi saab ennetada. Kindlasti tuleb ettevalmistuda tema tekkimisele ja pььda temaga hakkama saada vхimalikult paremini. Mхnikord vхib stressi ьldse vдltida, kui osatakse adekvaatselt hinnata antud situatsiooni.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. 1.Eesti keele sхnaraamat. Toim. Erelt, T. – Tallinn, Eesti Keele
Sihtasutus, 1999. – 1020 lk.
2. 2.Vххrsхnastik. Peatoim.: Mдgi, R. Ьldt.: Kull, R. – Tallinn, TEA, 1999.
– 693 lk.
3. Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rььtel, E. & Teiverlaur, M. &
Traat, U. Stressi teejuht. – Tallinn, Eesti Tervisekasvatuse Keskus,
1997. – 191 lk.
4. Elenurm, T. Stress ja Sugu. - “Anne”, 2000/04.
5. М.Мескон, М.Альберг, Ф. Хедоури. Основы менеджмента: пер. с англ. -
М.: “Дело ЛТД”, 1994. - 702 с.
6. Стресс жизни: Сборник. / Составители: Л.М.Попова, И.В.Соколов.

( О.Грегор. Как противостоять стрессу. Г.Селье.
Стресс без болезней. ) - Спб, ТОО “Лейла”, 1994. - 384 с.
7. INTERNET : http://woman.delfi.ee/Suhted/Omavahel/article155005.php